Mootoriõli on kuludetail. Õli kogus väheneb töö käigus termiliste ja mehaaniliste efektide tõttu. Õli aurustub kuumaga, laguneb oksüdeerudes või vananeb manuste ammendudes.
Millal peaks kontrollima õlitaset?
Veendumaks, et mootor on korralikult määritud, tasub regulaarselt kontrollida õlitaset. Soovitatav on mõõta õlitaset iga 1000 kilomeetri järel. Kindlasti peaksite reageerima hiljemalt siis, kui sõiduki armatuurlaual on süttinud kollane või suisa punane märgutuli. Kui õlitase on liiga madal, lisage vajalikus koguses kasutuses olevat mootoriõli juurde.
Vaadake sõiduki kasutusjuhendist järele, milline mootoriõli Teie sõidukile sobib.
Mida jälgida mootoriõli lisamisel?
Mõõtke õlitaset ainult siis, kui mootor on töösoe. Jälgige, et sõiduk seisaks tasasel pinnal ega oleks pargitud kallakule. Oodake pärast mootori väljalülitamist umbes viis minutit, enne kui mõõdate õlitaset. Selle ajaga jõuab soe õli valguda õlivanni.
Avage kapott ja tõmmake õlivarras välja. Õlivarda tunneb enamasti ära kollasest rõngast. Pühkige varras lapiga üle ja lükake tagasi mootoriplokki. Tõmmates nüüd õlivarda uuesti välja, peaks õlitase jääma ideaaljuhul ülemise ja alumise tähistuse vahele (vt joonist ülal). Siis on õlitase mootoris optimaalne. Kui õlinivoo on liiga kõrge, peate osa õli välja laskma ja veenduma, et õli ei ole segunenud kütusega (vt järgmist peatükki). Kui mootoris on liiga vähe õli, peaksite mootoriõli juurde valama.
Kallake õli juurde ettevaatlikult väikeste koguste kaupa. Kontrollige pidevalt õlitaset, kuni saavutate soovitud tulemuse. Nii väldite mootori ületäitmist. Ka liiga kõrge õlitase võib põhjustada mootoris tõrkeid. Mootoriõli võib hakata vahutama, millega kaasneb määrimisvõime halvenemine.
Õli lahjenemine – mootoriõli lõhnab bensiini järele
Kui Te avastate õlitaseme mõõtmisel, et nivoo on liialt kõrge, nuusutage, kas tunnete õlil bensiini lõhna. Tegemist võib olla õli lahjenemisega, mis on tingitud mootoriõli segunemisest bensiiniga. Õli lahjenemine on ebasoodne nähtus, mida esineb eelkõige bensiinimootorites, aga see võib tabada ka diiselmootoreid. Külmkäivitusel koguneb kütus silindriseintele ja satub kolvirõnga vahelt õlisse. Nii segunebki õli kütusega. Kuna enamasti tõuseb õli temperatuur mootoris 80–100 kraadini, ei põle kütus täielikult ära. Kütuse jäägid jäävad määrdeõlisse ja muudavad selle järjest vedelamaks. Nõnda võibki õlitase hakata aegamööda tõusma.
Kuidas vältida õli lahjenemist?
Õli segunemist kütusega soodustavad lühisõidud ja seda just iseäranis madalatel välistemperatuuridel. Külmaga käivitatud mootor ei jõua lühikese ajaga saavutada optimaalset töötemperatuuri. Selle tagajärjel koguneb õlisse palju kütust. Juhul kui te sõidate valdavalt lühikesi otsi, on soovitatav teha vahepeal mõned pikemad sõidud ja lasta mootoril töötada kõrgematel pööretel. Nii saavad kütuse jäägid paremini ära põleda. Liiga suur kütusesisaldus õlis põhjustab mootori vaegmäärimist, sest õli viskoossuse muutudes ei teki optimaalset õlirõhku. Halvimal juhul on tulemuseks mootoririke. Veel üks õli lahjenemise põhjus võib peituda jahutussüsteemi rikkis termostaadis. Kui see jahutab liialt mootorit, setib samuti palju kütust silindriseintele.
