Suur hulk tavatarbijaid on peamiselt huvitatud aastaringsest mootoriõlist sõiduautole. Kuna ka sõiduautode mootoriõlide seas on mitmeid eriliike, räägime neist järgnevalt veidi lähemalt. Lisaks vajavad mootoriõli ka mootorrattad, traktorid või vanasõidukid. Peatume lühidalt ka nende õlide iseärasustel.
Kütusesäästlik õli
Kütusesäästlikud õlid koosnevad väheviskoossetest baasõlidest (sünteetilisest või poolsünteetilisest) ja spetsiaalsetest manustest, mis parandavad määrimisomadusi. Tagades mootoris väiksed mehaanilised hõõrdekaod, aitavad nad hoida kokku kütust. Kütusesääst võib sõltuvalt sõidustiilist olla 2% kuni 6%. Iseäranis siis, kui mootor on veel külm ega tööta kõrgetel pööretel (linnaliikluses), aitab selline mootoriõli vähendada kütusekulu. Vaatamata madalale viskoossusele on mootor siiski piisavalt hästi määritud ka suurel koormusel. Paljud aastaringsed (eriti just 0W või 5W madaltemperatuuri viskoossusega) õlid on saadaval väheviskoossete kütusesäästlike õlidena, kuna nad peavad ka külmaga olema vedelad. See, kas mootor talub kütusesäästlikku õli, on kirjas sõidukitootja nõuetes. Kui mootoris on lubatud kasutada 0W või 5W õli, tohib see töötada kütusesäästliku õliga.
Longlife ehk pikaealine õli
Longlife õli on spetsiaalselt ette nähtud Longlife hooldusega mootorsõidukitele, mille mootorid on kohandatud pikendatud õlivahetusvälpadeks. Tegemist on sünteetilise hõõrdumist vähendava õliga viskoossusklassis SAE 0W30 ja 0W40. Õli on eriti vananemiskindel ja võib ökonoomse sõidustiili korral töötada kauem kui tavapäraste (nt 20 000 km pikkuste) õlivahetusvälpade puhul. Olenevalt sõiduki tüübist võib Longlife õli vahetada 50 000 kuni 60 000 km järel. Ehkki Longlife õli on kallim kui tavaline mootoriõli, teevad pikemad vahetusvälbad kulud tasa.
Õlivahetusvälbad arvutab välja pardaarvuti. Arvuti mõõdab erinevaid parameetreid ja arvutab välja aja või kilomeetrid, mis on jäänud kuni järgmise õlivahetuseni. Seejuures jälgitakse bensiinikulu, õlitaset, õli temperatuuri, sõidukiirust, kiirendust/pidurdust ja pöörete arvu. Longlife õli ei tohi kunagi segada tavalise multiviskoosse õliga, kuna see lühendaks õlivahetusvälpa. Pardaarvuti tuleks siis ümber seadistada fikseeritud õlivahetusvälpadele.
Mootoriõli veoautodele
Veoautodes peavad mootoriõlid taluma suuremaid koormusi kui sõiduautodes. Veoautode mootoriõlid on enamasti viskoossemad kui sõiduautode mootoriõlid. Levinud on kõrge temperatuuri viskoossused SAE 40, 50 või 60. Alles koos uue põlvkonna mootorite tulekuga on hakatud ka veoautode mootorites kasutama kütusesäästlikke SAE 5W30 mootoriõlisid. Heakskiidu aluseks on tootjate spetsifikatsioonid ja ACEA klassid E4, E6, E7 ja E9. Ka veoautode mootoriõlidele on osad autotootjad kehtestanud eraldi oma spetsifikatsioonid. Tuntuimad spetsifikatsioonid pärinevad Volvolt, Scanialt, Mercedes-Benzilt, Renault’lt ja MAN-ilt.
Mootoriõli mootorratastele
Mootorrataste puhul peab mootoriõli vastama teistsugustele nõuetele kui sõiduautode puhul. Motorrattad töötavad kõrgemate pööretega kui autod. Pealegi jahutatakse mootoreid vee asemel enamasti õhuga. Mootoril, käigukastil ja siduril on ühine õlivann. Käigukasti tõttu mõjub õlile suurem nihkejõud kui sõiduauto mootoris. Seetõttu on vaja mootorrataste mootoriõlides kasutada spetsiaalseid lisandisegusid, mis aitaksid taluda suuremat koormust. Siin tulevad appi EP-manused. Mootorrattad, mille sidur asub õlivannis, ei talu hõõrdumist vähendavaid manuseid, nagu need on kasutusel kütusesäästlikes õlides. Taolised manused suurendavad siduri läbilibisemise ohtu. Veenduge seetõttu alati enne õli ostmist, et see vastab tootja spetsifikatsioonidele.
Iseenesest võib mootorratastes kasutada sünteetilist mootoriõli, kuid mitte esimese 2000 kilomeetri jooksul. Mootorratta sissetöötamiseks tuleks kasutada mineraalõli, et liikuvad osad saaksid üksteisega sobituda. Pärast seda võib vahetada õli sünteetilise vastu.
Mootoriõli traktoritele
Moodsates traktorites on enamasti mootoril, transmissioonil ja siduril eraldi õliringlus, mistõttu sarnanevad mootoriõlile esitavad nõuded sõiduauto mootoriõli omadega. Vanemad traktorid, kus mootoril, siduril ja transmissioonil on ühine õlitussüsteem, vajavad universaalõlisid, mis pole tavapäraste autoõlidega võrreldavad. Sellistel õlidel on transmissiooni- ja hüdroõli omadused.
Universaalõlisid klassifitseeritakse UTTO (Universal Tractor Transmission Oil) ja STOU (Super Tractor Oil Universal) standardite alusel.
UTTO tähistusega õlisid võib kasutada samaaegselt transmissioonisüsteemis, märgpidurites ja hüdrosüsteemis. Mootorile nad aga ei sobi. UTTO õli kõrval on vaja kasutada eraldi mootoriõli.
STOU tähistusega õlid määrivad samaaegselt mootorit, transmissioonisüsteemi, märgpidureid ja hüdrosüsteemi. Neid kasutatakse moodsates traktorites.
Erinevalt sõiduautodest ei vahetata traktorites õli kindla arvu läbitud kilomeetrite, vaid töötundide järel. Levinud on õlivahetus iga 500 töötunni järel.
Mootoriõli vanasõidukitele
Vanasõidukid nõuavad sageli spetsiaalseid määrdeaineid, mille kohta ei saa teha üldistusi. Laske end sel teemal nõustada asjatundjatel, et Te ei otsustaks kogemata vale õli kasuks. Üldiselt sobivad vanasõidukitele harva praegusel ajal levinud multiviskoossed õlid. Vanasõidukitega sõidetakse enamasti vaid suvel, mitte üle 5000 kilomeetri aastas ja neil puudub katalüsaator. Osadel vanasõidukitel pole isegi õlifiltrit. Põlemisjäägid settivad õlivanni. Kasutades neis mootoreis pindaktiivsete pesumanustega legeeritud õlisid, ligunevad setted lahti ja jõuavad õliringlusse. Tagajärjeks on kulumise suurenemine ja mootoririke. Nüüdisaegsed õlid on vanade mootorite jaoks liiga vedelad. Pealegi võivad tihendimaterjalid, nagu nahast kaelustihendid, korktihendid ja vilttihendid manuste tõttu läbi kuivada. Tihendid ei pea siis enam määrdeainet kinni ja õli hakkab mootoriruumist välja jooksma. Sobiva õli valimisel on seega vaja arvestada nii mõnegi iseärasusega.
Paljud uuemad vanasõidukid, mis on nooremad kui 30 aastat, taluvad juba tänapäevaseid aastaringseid õlisid. Vaatamata sellele uurige siiski enne ostu, millist õli soovitatakse kasutada.
