«

veebr. 21 2020

Pidurivedelik – turvalise sõidu alus, mida tuleks regulaarselt kontrollida

Pidurivedeliku ülesanne on kanda piduripedaalile rakendatud jõud hüdraulilise rõhu abil üle ratta pidurimehhanismile. Selleks peab vedelik olema teatud konsistentsiga (viskoossusega) ja kindlate omadustega, mis tagatakse spetsiaalsete toorainetega. 

ADDINOLi pidurivedelikud on glükooleetri baasil valmistatud täissünteetilised vedelikud. Manustena on neile lisatud korrosiooniinhibiitorid ja antioksüdandid. Pidurivedelikud sobivad trummel- ja/või ketaspiduritega hüdraulilistele piduri- ja sidurisüsteemidele.

ADDINOL BRAKE FLUID DOT 4

Pidurivedelike spetsifikatsioonid

Pidurivedelikud koosnevad peamiselt polüglükooli ühenditest ja lisanditest, nagu korrosioonitõrjemanustest. Harvadel juhtudel kasutatakse pidurivedelike tootmiseks ka silikoonvedelikke või mineraalõlisid.

Pidurivedelikke klassifitseeritakse Ameerika Ühendriikide Transpordiministeeriumi (Departement of Transportation – DOT) standardite järgi. Klassifitseerimise aluseks on pidurivedeliku teatud parameetritele kehtestatud miinimumnõuded. Vastavad parameetrid on:

  • keemistemperatuur °C (värske, kasutamata pidurivedeliku keemispunkt),
  • märgkeemispunkt °C (3,5% veega segatud pidurivedeliku keemispunkt),
  • 100 °C juures mõõdetud viskoossus (mm²/s) ja
  • -40 °C juures mõõdetud madaltemperatuuri viskoossus (mm²/s).

Rusikareegel on: mida kõrgem on DOT klass, seda kõrgem on pidurivedeliku keemistemperatuur ja märgkeemispunkt. Kõrgema DOT klassi pidurivedelikel on pikem vahetusvälp.

ParameeterDOT 3DOT 4DOT 5
keemistemperatuur (°C)≥ 205≥ 230≥ 260
märgkeemispunkt (°C)≥ 140≥ 155≥ 180
viskoossus 100 °C juures (mm²/s)≥ 1,5≥ 1,5≥ 1,5
viskoossus -40 °C juures (mm²/s)≤ 1500≤ 1800≤ 900

Märgkeemispunkt määrab ära pidurivedeliku kriitilise küllastumispiiri veega. Kui pidurivedelikku on kogunenud 3,5% vett, langeb järsult keemispunkt ja ähvardab aurumullide tekke oht. Selle piirmäära saavutamisel on vaja pidurivedelik süsteemis ära vahetada.

Sõiduauto ketaspidur ei tööta ilma pidurivedelikuta

Pidurivedelike kasutusalad

Pidurivedeliku valimisel peaksite lähtuma oma sõidukitootja ettekirjutustest. Sellele vaatamata on võimalik pidurivedelikke eristada jämedalt võetuna nende DOT klassi järgi. DOT 3 pidurivedelikke kasutatakse mõningates vanemates mudelites, nt vanasõidukites. Kui Teie sõidukis on lubatud kasutada ainult DOT 3 klassi pidurivedelikku, siis ärge segage seda DOT 4 pidurivedelikuga, kuna plastist voolikud ja tihendid võivad paisuda.

DOT 4 pidurivedelikud on termiliselt stabiilsemad kui DOT 3 õlid ja enamasti nõutud tänapäevastes Euroopa sõidukites. DOT 4 Plus nime all on lisaks saadaval väiksema viskoossusega pidurivedelikud elektrooniliselt juhitud pidurisüsteemidele, nagu ABS-ile ja ESP-le.

DOT 5 pidurivedelikud on pigem levinud Ameerika turul. Nad koosnevad silikoonvedelikest ega ole erineva koostise tõttu segatavad DOT 3 ja DOT 4 pidurivedelikega.

DOT 5.1 on aga jällegi valmistatud glükooli baasil. DOT 5.1 pidurivedelik seob endaga vett ja sel on kõrgem märgkeemispunkt kui DOT 3 või DOT 4 standardile vastavatel pidurivedelikel. Seetõttu on DOT 5.1 pidurivedelikud ette nähtud kasutamiseks äärmuslikes ekspluatatsioonitingimustes, nagu nt motospordis.

Mootorratastes kasutatakse muide samu pidurivedelikke nagu sõiduautodes. Mootorratta pidurisüsteem ei sea mingeid erilisi nõudeid, mis õigustaksid eritoodete kasutamist. Seega sõltub üksnes mootorratta tüübist ja tootja nõuetest, millist pidurivedelikku kasutada, kas DOT 3, 4, 5 või 5.1.

Ilma funktsionaalse pidurivedelikuta ei saa hakkama ka mootorrattad

Levinud probleemid pidurivedelikega

Pidurivedelik on hügroskoopne ehk imab keskkonnast vett. Võime siduda endaga vett on ühest küljest eelis, sest tänu sellele ei esine vesi pidurisüsteemis kunagi tilkadena, mis tekitaks korrosiooni. Veetilgad aurustuksid juba 100 °C juures ja pidurisüsteemis moodustuksid õhumullid, mille tagajärjel võib pidurdusvõime sootuks kaduda. Külmade ilmadega ähvardaks aga piduritorustikku külmumine ning ka siis ei täidaks pidur enam oma otstarvet.

Teisalt on sel ka omad puudused, kui pidurivedelik veest küllastub. Olles imanud endasse liiga palju vett (üle 3,5%), võib pidurivedeliku keemispunkt oluliselt langeda. Pidurdamisega kaasnev temperatuuri tõus ajab pidurivedeliku keema, mille tulemusel tekivad pidurisüsteemis aurumullid. Aurumullid võivad katkestada jõuülekande pedaali ja piduriketta vahel ning pidurisüsteem lakkab töötamast. Kui Teie sõiduk ei reageeri piduripedaali vajutamisele, sõitke kohe teeserva ja laske autol veereda kuni peatumiseni. Piduripedaali korduv ja kiire vajutamine võib pidurdusvõime osaliselt taastada.

Taoliste fataalsete probleemide ennetamiseks on soovitatav kord aastas vaadata pidurisüsteem üle. Ülevaatuse käigus mõõdetakse pidurivedeliku taset, uuendatakse vedelikku ning kontrollitakse, kas piduritorustik ja -voolikud on terved. Kui pidurivoolikud lekivad, võib vedeliku tase kiiresti langeda. Ilma piisava vedelikuta ei saa pidurisüsteem töötada. Väljavoolanud pidurivedeliku tunnete ära roheka helgiga plekkidest sõiduki all. Pidurivedelik lõhnab nagu bensiin. Probleemi märkamisel laske esimesel võimalusel pidurisüsteem töökojas üle vaadata.

Kui piduripedaal (keskel) ei kanna enam jõudu üle, võib pidurisüsteemis olla õhku

Pidurivedeliku vahetamine

Selleks et kontrollida, kas pidurivedelik vastab endiselt tootja nõuetele, peaksite sõiduki viima töökotta. Seal saab katseseadmega määrata pidurivedeliku keemispunkti. Kui veesisaldus on liiga suur ja keemispunkt liiga madal, vahetatakse pidurivedelik välja. Vanaks läinud pidurivedeliku tunneb reservuaaris ära ka värvuse järgi, mis on helepruun kuni pruun. Värske pidurivedelik on seevastu läbipaistev kuni helekollane.

Lisaks tuleb kinni pidada ette antud vahetusvälpadest, mille järel on pidurivedelik vaja igal juhul ära vahetada. Levinud sõiduautomudelite puhul on pidurivedeliku vahetusvälp keskmiselt kaks aastat.

Pidurivedelikku peaks kindlasti regulaarselt kontrollima. Kui pidurisüsteemis on liiga palju vett, ähvardab lisaks auru tekkele ka korrosioon, mis võib jäädavalt kahjustada piduritorustikku, pidurikolbe ja silindreid. Nende osade väljavahetamine pole aga sugugi odav.

Pidurivedeliku seisundit saate ka ise kodus kontrollida, kasutades selleks pidurivedeliku testreid. Need määravad vee sisalduse pidurivedelikus. Juhul kui mõõdetud väärtus on üle 3%, on aeg vedelik ära vahetada. Pöörduge selleks töökotta. Et vältida eksimusi, mis võivad viia fataalsete tagajärgedeni, on soovitatav jätta pidurivedeliku vahetus või lisamine ekspertide hooleks. Kui pidurivedeliku tase langeb reservuaaris alla miinimumi, ei piisa pelgalt vedeliku juurde kallamisest. Siin võib tegemist olla vigase piduritorustikuga, millest immitseb pidurivedelikku pidevalt välja ja mis kujutab endast alalist ohtu. Probleemi eiramise asemel laske pidurivedeliku madala taseme korral välja uurida, millest see on tingitud.

See, millist pidurivedelikku peab sõidukis kasutama, on kirjas pidurivedeliku anuma korgil või sõiduki hooldusraamatus. Juhul kui kavatsete ise pidurivedeliku ära vahetada, jälgige, et seda kuhugi peale ei loksuks. Pidurivedelik kahjustab lakke ja plastdetaile. Kui täiteotsaku ümbrus peaks valamise käigus määrduma pidurivedelikuga, puhastage see rohke veega ära. Vältige kindlasti ka kokkupuudet nahaga. Pidurivedelik ärritab nahka ja silmi. Pidurivedeliku käitlemisel tuleb ilmtingimata kanda kaitseprille ja -kindaid. Kuna pidurivedelik on keskkonnale ohtlik, peab plekid eemaldama põrandalt õli absorbendiga.

Kui Te olete otsustanud vahetada pidurivedelik ise ära, peate ka toimetama vana pidurivedeliku jäätmekäitleja kätte.

Enamasti on pidurivedeliku anuma korgil kirjas, millist pidurivedelikku kasutada 

Vana pidurivedeliku käitlemine

Pidurivedelikud on mürgised ja söövitavad. Seetõttu liigituvad nad ohtlike jäätmete alla, millele kehtivad spetsiaalsed käitlusnõuded. Pidurivedelikud regenereeritakse või töödeldakse ümber muudeks keemiatoodeteks. Kõik pidurivedelikud kuuluvad veekeskkonda ohustavate ainete hulka ning seetõttu tuleb nende kogumisel ja käitlemisel vältida lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, merre ning kanalisatsiooni- ja kuivendussüsteemidesse. Selle ettekirjutuse rikkumise ja keskkonnareostuse tekitamise eest on ette nähtud rahatrahvid. Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda liigiti. See tähendab seda, et pidurivedelikku ei tohi segada kokku muude vanaõlidega, vaid tuleb koguda eraldi nõusse. Andke läbitöötanud pidurivedelik purunemiskindlas ja hermeetiliselt suletud anumas üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.