«

»

jaan. 31 2020

Jahutusvedelikud – olulised mitte ainult talvel!

Autode külmakindlaid jahutusvedelikke tuntakse ka antifriiside nime all. Nende ülesanne on jahutada mootorit ja takistada jahutusvedeliku külmumist. Sellega tagatakse, et mootor töötab optimaalselt ka väga madalatel välistemperatuuridel. ADDINOLi külmakindlad jahutusvedelikud on valmistatud etüleenglükoolide baasil. Segades neid teiste vedelikega, nagu veega, alandavad nad nende külmumispunkti. Manustena lisatud korrosiooniinhibiitorid annavad jahutusvedelikule täiendavad omadused, kaitstes jahutussüsteemi korrosiooni ja rooste eest. Peale selle hoolitsevad jahutusvedelikud efektiivse soojusvahetuse eest. Head jahutusvedelikku iseloomustab lisaks neutraalsus kummi ja plastide suhtes, minimaalne vahustumine ja keemiline stabiilsus.

ANTIFREEZE sarja tooted on saadaval kontsentraadina, mida lahjendatakse veega. Külmakindlus on seega reguleeritav vastavalt vajadusele. Antifriisi kontsenratsioon ei tohiks aga segus olla alla 33%, kuna sel juhul ei kaitseks ta enam piisavalt hästi korrosiooni eest. ADDINOLi külmakindlad jahutusvedelikud sobivad kasutamiseks sõidu- ja veoautodes, ehitusmasinates ja põllutehnikas.

ADDINOLi külmakindlad jahutusvedelikud on

ADDINOL ANTIFREEZE, ADDINOL ANTIFREEZE SUPER, ADDINOL ANTIFREEZE EXTRA

Jahutusvedelike segamine

Külmakindlad jahutusvedelikud jagunevad silikaati sisaldavateks ja silikaadivabadeks vedelikeks. Võimalike keemiliste reaktsioonide tõttu ei tohi neid omavahel segada. Muu hulgas põhjustaks see korrosioonivastase kaitse ja veepumba määrimise halvenemist. Seadmetootjad määravad oma ettekirjutustes ära, kas jahutusvedelik tohib sisaldada silikaati või mitte. Silikaati sisaldavad antifriisid kannavad tähistust G11. Neis sisalduvad anorgaanilised ja orgaanilised ained tagavad tõhusa korrosioonikaitse. Selliseid jahutusvedelikke kasutatakse BMW ja Mercedes Benzi mootorites. Silikaadivabad jahutusvedelikud on ette nähtud alumiiniumsulamist mootoritele/radiaatoritele. Optimaalse korrosioonikaitse tagavad siinpuhul orgaanilised soolad. Antud tehnoloogiat usaldavad näiteks Ford ja Opel. Silikaadivabad jahutusvedelikud liigituvad G12+ klassi. Erandi moodustavad klassid G12++ ja G13, milles on ühendatud silikaadivabade ja silikaati sisaldavate jahutusvedelike omadused. Ka need jahutusvedelikud kaitsevad suurepäraselt korrosiooni eest ja leiavad kasutust VW mudelites.

Jahutusvedelike värvus ei oma muide mingit tähtsust. Pelgalt värvi põhjal ei saa öelda, kas jahutusvedelik sisaldab silikaati või mitte. Pöörake tähelepanu sõidukitootja nõuetele ja jahutusvedeliku etiketile märgitud spetsifikatsioonidele. Kui sõidukitootja lubab kasutada mitut jahutusvedelikku, võib neid omavahel kombineerida, sõltumata sellest, kas nad on erinevat värvi. Ka ADDINOLi tooteid võib segada samal baasil toodetud teiste jahutusvedelikega.

Jahutusvedeliku lisamine

Kui jahutusvedeliku tase on paisupaagis liiga madal, võite seda ise juurde valada. Jälgige, et jahutusvedelik vastaks sõidukitootja nõuetele, ja kasutage kontsentraati õiges vahekorras. Valage juurde ainult nii palju jahutusvedelikku, kuni selle tase kerkib paagi minimaalse ja maksimaalse märgistuse vahele.

Kui märkate teel olles, et jahutusvedeliku tase on liiga madal ja Teil pole kontsentraati käepärast, võite valada paisupaaki vett. Ideaaljuhul võiksite kasutada destilleeritud vett, kuid hädapärast käib ka kraanivesi, et hoida ära mootori ülekuumenemine. Taastage vee ja jahutusvedeliku õige vahekord esimesel võimalusel.

Jahutusvedeliku madal tase viitab sellele, et jahutussüsteem on vigane või lekib. Laske jahutussüsteem töökojas mehaanikul üle vaadata.

Auto jahutusvedeliku paisupaak 

Jahutusvedeliku kontrollimine 

Ilma piisava koguse jahutusvedelikuta ei tööta ükski auto. Seetõttu peaksite regulaarselt kontrollima jahutusvedeliku taset paagis ja seda vajadusel korrigeerima. Kui mootor töötab pidevalt liiga kõrgel temperatuuril, võib see kahjustada mootorit.  

Jahutusvedeliku taset peaksite kontrollima kord kuus, külmakindlust kaks korda aastas. Kontrollimiseks lülitage mootor välja ja laske sel täielikult maha jahtuda. Töötava või töösooja mootori jahutusvedeliku paisupaagi korgi avamisel võib surve all olev kuum vedelik välja pritsida ja põhjustada ohtlikke põletushaavu.

Jahutusvedeliku külmakindlust saate kontrollida mõõtespindliga. Kastke spindel jahutusvedelikku ja vaadake, mis temperatuuri see näitab. Kesk-Euroopa kliimatingimustes peaks külmakindlus olema vähemalt -20 °C. Kui see temperatuur on kõrgem, peaksite antifriisi juurde lisama.

Mõõteriist jahutusvedeliku külmakindluse määramiseks

Jahutusvedeliku vahetamine

Sõiduautodes soovitatakse jahutusvedelikku vahetada 50 000 kilomeetri järel või iga kolme aasta tagant. Vanaks läinud jahutusvedelikus tekivad mullid, mis kahjustavad lõhkedes (kavitatsioon) jahutussüsteemi. Juhinduge oma sõiduki kasutusjuhendist ja ärge lükake korralist jahutusvedeliku vahetust edasi.

Vana jahutusvedeliku käitlemine

Jahutusvedelikud on keskkonnale ohtlikud mürgised ained. Seetõttu liigituvad nad ohtlike jäätmete alla. Ärge kallake vana jahutusvedelikku maha ega kanalisatsiooni. Jahutusvedeliku vahetamisel koguge vedelik purunemiskindlasse anumasse ja andke üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.