«

»

märts 22 2013

Olge tähelepanelikud lahtise ja odavama õli ostmisel!

Kaido Kööp
ADDINOL Lube Oil OÜ müügijuht

Kvaliteetne õli pikendab hüdrosüsteemi tööiga, õlivahetusvälpa, hoiab kokku kütust ja tööaega. Hüdrosüsteemi töövedeliku tööiga sõltub suuresti selle vananemiskindlusest.

Valides hüdroõli, on seega vaja pöörata tähelepanu sellistele tähtsatele näitajatele nagu viskoossusindeks, õhu eraldusvõime, desemulgeerimisvõime (vee eraldusvõime), vahutavus ja filtreeritavus (puhtus).

Meie kliimale iseloomulike pidevalt vahelduvate temperatuuride tõttu on soovitatav hüdroõlide seast valida HVLP-klassi kuuluvaid aastaringseid hüdraulikaõlisid (DIN 51524-3 HVLP). HVLP-klassi viskoossusindeksi miinimumnõue on VI = 140.

Viskoossusindeks näitab hüdraulikaõli voolavuse sõltuvust temperatuurist, s.t mida kõrgem on viskoossusindeks, seda vähem sõltub õli voolavus temperatuurist ning õli kannatab rohkem madalat ja kõrget temperatuuri.

Parema õhu ja vee eraldusvõimega (mõõdetakse minutites) õlid on oksüdatsiooni- ja vananemisprotsessidele vähem vastuvõtlikumad. Aeglane vee eraldumine hüdroõlist tekitab hüdrosüsteemis korrosiooni.

Aeglane õhu eraldumine võib põhjustada kavitatsiooni. Kavitatsioon tekib väikeste õhumullikeste moodustumisest vedelikus. Need mullikesed surutakse pumbas tugevalt kokku, mille tagajärjel tekivad mikroplahvatused.

Kavitatsioon on eriti ohtlik hüdrosüsteemi pumpadele ja klappidele, sest õhu kavitatsioonimullide plahvatamisel tekivad metalli pinnale mikrokahjustused, mis lühendavad tunduvalt pumba ja muude hüdrosüsteemi detailide tööiga.

Hüdraulikaõlide puhul on väga tähtis baasõli puhtus. Seda võib lausa võrrelda piirituse puhtusega – mida puhtamaks on baasõli filtreeritud, seda kvaliteetsem see on! Siit peaks küll iga mees aru saama, et mida odavam, seda vähem filtreeritud.

Ohud lahtiselt müüdavate õlide ostmisel

Erinevates töökodades ringi liikudes puutun ikka ja jälle kokku olukorraga, kus inimene on soetanud endale niivõrd tähtsa hüdrosüsteemi koostisosa, nagu seda on hüdroõli, teadmata seejuures, kus see toodetud on. Paljud ei saa siiani aru, et nad on hakanud nt Saksamaal valmistatud toodangu asemel kasutama uuesti Venemaa toodangut, aga masinapark on pidevalt uuenenud ja nõudmised määrdeainetele aina kasvanud.

Õlide ja määrdeainete kvaliteedi ja garantii peaksid tagama eelkõige vastava tootja kaubamärgiga müüdavad plommitud pakendid.

Mis puutub õli hinda, siis ei ole tootja plommitud näiteks 200 l õlivaadis müüdava toote hind võrreldav suvalisse plommimata 200 l vaati villitud sama toote hinnaga.

Olen isiklikult kokku puutunud juhtumiga, kus müüdi lahtiselt (kliendi enda taarasse) õli, mis pärast proovide analüüsimist ei vastanud absoluutselt müüja väidetud kaubamärgi tootele ja kvaliteedile.
Eriti tähelepanelik peab olema siis, kui suvalisest vaadist müüakse Teile näiteks kvaliteetset mootori- või hüdroõli. Keegi ei ruttaks ju ostma omale joogivett nõust, kuhu on peale kirjutatud „Lahusti“.

Taara olgu puhas!

Lahtise õli ostmisel seisneb oht ka selles, et taara ei pruugi olla puhas. Vaadi põhja on võinud sattuda kaltsujuppe, vett või liivapuru. Isegi see ei ole välistatud, et suures garaažis on keegi seda taarat eelnevalt kasutanud näiteks vanaõli hoiustamiseks või hoopis mingi muu õli ostmiseks (näiteks valatakse transmissiooniõli jääkide peale mootoriõli).