«

»

veebr. 08 2013

Määrdeõli tahkumisel muutuvad tema määrimisomadused

Kristjan Jurss
ADDINOL Lube Oil OÜ Lõuna-Eesti müügijuht

Õli külmakindluse kirjeldamiseks kasutatakse selliseid mõisteid nagu hangumis- ja tahkumistemperatuur, mis on ära toodud tootjapoolsel infolehel. Õli ladustamisel antud temperatuuridest madalamal temperatuuril ei tekita see enamasti õli aeglasel ülessoojendamisel mingeid probleeme, väljaarvatud külmatundlikud vett sisaldavad või veega segunevad tooted.

ohud

Hangumistemperatuur (pour point) ja tahkumistemperatuur (setting point) iseloomustavad määrdeaine füüsikalisi omadusi madalatel temperatuuridel. Sellest hoolimata ei ütle nad midagi õli tegeliku käitumise kohta madalatel temperatuuridel. Neid termineid kasutatakse kõnes sageli sünonüümidena, kuigi tegelikult pole nad päris identsed.

Hangumistemperatuurina märgitakse madalaim temperatuur, mille juures õli veel käitub vedelikuna, ehk siis lihtsalt: voolab. Tahkumistemperatuur on aga temperatuur, mille juures õli lõpetab vedelikuna käitumise ning tahkub. Jahtumisel lakkab õli raskusjõu mõjul voolamast. Sageli on tahkumistemperatuur 3–5 kraadi madalam kui hangumistemperatuur. Õli tahkumise põhjuseks on baasõlis sisalduvate parafiinide kristalliseerumine. Parafiinikristallide omavahelisel liitumisel muutub õli konsistents tahkeks ning vaha sarnaseks.

Loomulikult halvenevad õli tahkumisel tema määrimisomadused. Eelkõige katkeb määrimiskohtade varustamine õliga, kuna õli ei liigu enam süsteemis edasi. Enne õli täieliku voolavuse kadumist ja tahkeks muutumist (nagu kookos- või searasv), on näha esimesi märke kristalliseerumisest veidi üleval pool tahkumistemperatuuri.

Õli muutub tekkima hakkavate parafiinihelveste tõttu piimjaks ja häguseks. Temperatuuri, mille juures pole anuma põhja enam näha, nimetatakse hägustumistemperatuuriks (cloud point). Hägustumis- ja hangumistemperatuuri määratakse laboris, jälgides pidevalt õli muutumist selle aeglasel jahutamisel. Saksamaa sõltumatus Oelchecki laboris mõõdab näiteks neid temperatuure vastav automaat.

Järeldusi õli tegeliku käitumise kohta madalatel temperatuuridel võimaldavad ülal kirjeldatud temperatuurid teha teatud reservatsiooniga.

Tööstusmäärdeainetel puuduvad tihti täpselt defineeritud piirväärtused. Ekslikult vaadeldakse piirväärtusena sageli hangumistemperatuuri. Hüdrosüsteemide tootjad soovitavad, et õli ei tohiks masina käivitamisel madalal temperatuuril olla viskoossem kui 1000 mm2/s. Reduktoritele võivad käivitamisel problemaatiliseks muutuda viskoossused, mis ületavad 100 000 mm2/s. Sel juhul võib vajalikuks osutuda õli eelsoojendamine.
Seda, kas õlil on tõepoolest teatud temperatuuril nõutav voolamisvõime, saab näiteks taas Oelcheck teha laboris kindlaks viskoossus-temperatuuri-profiili määramisega.

Kui õli on ladustatud hägustumis- või hangumistemperatuurist madalamal temperatuuril, ei tekita see enamasti õli aeglasel ülessoojendamisel mingeid probleeme. Kuid see ei kehti siiski külmatundlike vett sisaldavate või veega segunevate toodete, nagu nt metallitöötlusemulsioonide või HFC hüdroõlide, kohta. Igasuguste riskide vältimiseks peaksite hoiduma määrdeainete ladustamisest välitingimustes ning nende kokkupuutumisest ekstreemselt vahelduvate temperatuuridega.