Täna ilmus Äripäeva Tööstuse vihiku vahel persoonilugu Addinol Ida-Euroopa ärijuhi Tiina Suijaga.
Tiina Suija – Äridaam hoiab sae hambad alati teravad
Tekst: Ain Alvela
Tiina Suija tõestab, et suurt äri saab edukalt ajada ka provintsilinnakeses asuvast endisest kolhoosikeskusest.
Kui keegi eeldab, et kaheksakümnesse riiki õli ja määrdeaineid tarniva ja Eestiski suurimat turuosa hõlmava Saksamaa õlitootja Ida-Euroopa peakorterile kohane asukoht võiks olla vähemalt kümnekorruselises uhkes büroohoones mõne pealinna city’s, siis paneb ta täiesti mööda – Addinoli Ida-Euroopa ärijuht Tiina Suija tõestab, et äri saab edukalt ajada ka provintsilinnakeses asuvast endisest kolhoosikeskusest.
Teadsin muidugi, et Addinoli Ida-Euroopa peakorter asub selle loomisest peale Põlvas, ent ise kohal käies lummas sealne olustik askeetlikkusega – sadakonnal ruutmeetril poolavatud kontoris askeldab tegus mitmekeelne seltskond, korraldades ettevõtte toodangu müüki Virust Võruni, Kiievist Tšitaani.
Siiski – lähipäevil saab Addinoli 17 aastat väldanud Põlva-elule väärikas punkt pandud, sest ettevõte kolib personali ja laomajanduse Tartu külje all asuvasse Ülenurme tehnoparki, kus valmib Addinoli Ida-Euroopa keskuse uus hoone.
Suija igatahes hindab Ida-Euroopa keskuse rajamist just Eestisse, mitte aga Venemaale või mõnda teise riiki, oluliseks investeeringuks ja auavalduseks Eesti vastu. Ju siis on omanike silmis siinmail head tööd tehtud, kusjuures Suija juhtimisoskustel ja ärivaistul on selles arengus olnud kindlasti võtmeroll.
Ise ta on seda meelt, et head organisatsiooni ei ehita mitte revolutsiooni, vaid evolutsiooniga.
“Minul läheb samas ettevõttes juba 17. aasta, aga mitte kordagi pole siiani veel igav hakanud,” ütleb Eesti taasiseseisvumise ajal Vambola Kolbakovi loodud Nõukogude Liidu esimeses aktsiaseltsis A.O. IMBI projektijuhina töötanud Suija.
Suija ametialane CV on lihtne ja lakooniline, sest vaid kaks palgatöökohta seal ongi – kuus aastat kestnud IMBI periood ja 1992. aastal alanud ning tänaseni kestev Addinoli periood.
Kui üritada otsida Eesti firmajuhte, kes kas või kümnendigi oleksid püsinud ühes ettevõttes sisuliselt ühel ja samal ametikohal, siis – tunnistagem, et ega neid ole just jalaga segada.
Töötajad kui ettevõtte fännid
Põhjuseks, miks ta ühest ametikohast pole 17 aastaga tüdinenud, peab Suija rahvusvahelist ja ülivõimekat meeskonda, mida lisaks professionaalsusele ühendab omamoodi kambavaim. Isegi juhusliku kõrvaltvaatajana tunnen, et meeskonnatöö pole selles kontoris pelgalt sõnakõlks, see on tõsiasi, mis inimeste pühendunud nägusid vaadates on lausa hoomatav.
Edu valemis pole keskpärasusel kohta
Eks Suija on selle meeskonna suuresti ju ise värvanud. Ta tunnistab, et head organisatsiooni pole võimalik luua keskpäraste inimestega.
“Sellepärast pööran juhina erilist tähelepanu meeskonna valikule – ootame tööle tarku, ausaid, pühendunud ja võimekaid inimesi, kellel ka süda peab õige koha peal olema,” selgitab ta. “Ma pole küll ise Bismarcki haual käinud, aga kuulu järgi on tema hauakivil mõte, et ta ei kartnud enda ümber targemaid inimesi. Kindlasti oli tal selles osas õigus – kui juht kardab endast tugevamaid ja targemaid, siis see ettevõte ei saa kunagi tugevaks,” räägib ta.
Suija pika ametiaja omamoodi fenomen on ka see, et Addinoli Saksamaa omanikud pole kogu selle aja vältel pidanud tunnistama, et nende Eesti tütarfirma juht oleks ennast ammendanud, ei saaks tööga hakkama, ilmutaks tüdimuse märke – ühesõnaga andnud põhjust, et talle sulg sappa panna.
Ta möönab, et igale juhile on tähtis, kuidas tema töösse suhtuvad firma omanikud. Ja Addinolis töötatud aja jooksul on tulnud mõistagi igasuguseid ekstreemsusi üle elada.
Nii käidi 1993. aastal, kui tegemist oli veel Addinoli emafirma Eesti filiaaliga, tema tegevust Saksamaalt lausa koos rahvusvahelise juristibüroo esindajaga kontrollimas. “Eelmise masu ajal 1998. aastal oli Saksamaal minu kontaktisikuks üks omanikest, kes kasutas meelsasti psühhoterrori elemente ja katsetas neid järjekindlalt ka minu peal,” meenutab Suija. Seisnes see näiteks selles, et too Addinoli omanikeringi kuuluv persoon üritas siinsest, nüüd juba osaühinguna registreeritud tütarfirmast mööda minnes Ida-Euroopa turule tooteid paisata.
Praeguseks on ajad muutunud – kunagisest DDRi riigiettevõttest erastamise teel välja kasvanud Addinol on omanikeringi üksjagu koomale tõmmanud ja Suija on neile tänulik Eesti esindusele antud suure tegutsemisvabaduse eest.
Kontserni omanikud usaldavad siinseid juhte
“Sakslastest omanikud suhtuvad tõsiselt Ida-Euroopa piirkonna töösse. Näiteks kasumid, mida oleme teeninud, on jäänud kõik Eesti firmasse,” tunnustab Suija. “Neid ei ole Eestist välja viidud ja seda pole kavas teha ka tulevikus. Sellepärast tunneme end praeguse masu ajal üsna kindlalt, sest “rasva” on ajaga ikka kogunenud.”
Olgu pealegi suures osas otsustest vabad käed, aga mõnda asja peab omanikega ikkagi kooskõlastama. Kas või uue maja ehitamist. Suija teeb sellistel puhkudel ära põhjaliku kodutöö, reastab argumendid ja põhjendused, et olla 99% kindel, et välja käidud ettepanekud kiidetakse heaks.
Ma olen kaugel soovist sisendada lugejale, justkui oleks edukuse põhiline kriteerium püsida pikka aega vankumatult ühe koha peal. On loomulik, et kord juba ärimaailma sukeldunud inimest kannustab karjääriiha, ambitsioon rohkem teenida ja üha enam saavutada. Selle loo moraal on pigem selles, et rõõmu ja tehtuga rahulolu võib sama hästi saavutada ka ühes ettevõttes ühel ja samal ametikohal töötades, nähes selle ettevõtte arengut, tunnetades oma osa selles. Eks mõtteteragi ütleb, et igaühele oma – kellele pidev katsetamine ja millegi uue kogemise soov, kellele stabiilne, ehk veidi rohkem mõtestatud tee.
Rutiini aitavad tõrjuda elu enese uued väljakutsed
Suija jaoks on töö puhkus ja puhkus töö, ehk siis kogu elu sümbioos mõlemast. Kui ta näiteks vabal õhtupoolikul jalgrattaga metsarajal väntab, hoiab ta mobiili sisselülitatuna ja on valmis n-ö käigupealt ka töiseid asju ajama. Ja tööajal kabinetis istumist ei võta ta kui päevast päeva korduvat tüütut kohustust. Ta ei nõua ka alluvatelt, et nood pidevalt ülemuse vaateväljas püsiksid. Peaasi, et töö oleks tehtud, st müügiplaan täis.
Aga n-ö päris puhkuse ajal, mis kestab ehk heal juhul paar nädalat aastas, üritab ta igasugusest tsivilisatsioonist – niivõrd kuivõrd see tänapäeva maailmas üldse võimalik – lahti öelda ja kusagile džunglisse, mägedesse või kõrbeavarustesse kaduda.
Selle eest aga, et töö ära ei tüüta, hoolitseb elu ise, pakkudes aasta-aastalt üha uusi väljakutseid. Praegu, Eesti turgu silmas pidades, on selleks kiiresti arenev alternatiivenergeetika – tuul, päike ja biogaas – ja õlide ning määrdeainete osa selles.
“Näiteks biogaasienergia arengu poolest on Saksamaa teistest pea jagu üle ja seetõttu on meie emafirmal selles osas ka suured kogemused, mida oma turgudel kasutada saame,” räägib Suija. “Aga muidugi on meie prioriteet Eestis ikka mootoriõli parimate lahenduste pakkumine. Ka mootoriõlide areng on ju pidev.”
Masinatööstus ja õlitootmine käsikäes
Küsin, milline näeks välja revolutsioon õlitööstuses. Suija selgitab, et see seisneb tihedas koostöös masinatootjatega.
“Revolutsiooni tehakse koos – masin jõuab uuele arengutasemele ja sellele vastavalt tuleb välja töötada uus õli,” resümeerib ta.
Masinad on üha kiiremad, temperatuurid järjest kõrgemad jne. Kõigile uutele masinatootja väljakutsetele peab vastama ka õlitootja. Tavaliselt on nii, et masinatootja esitab tellimuse kolmele-neljale õlitootjale, viimased asuvad vastavalt juhistele välja töötama uue põlvkonna õli. Siis toimuvad katsetused, mis kestavad tihti aasta-kaks. Lõpuks selgub n-ö võitja ehk kellel õlitootjatest on õnnestunud välja töötada uue masinapõlvkonna jaoks kõige sobivam toode.
Addinol on koostöös maailma juhtivate masinatootjatega välja töötanud kiletootmise jaoks ketiõli Cliptec, puitlaastplaadi jaoks Belt Lube’i, väga laia kasutusvaldkonna (tuul, rasketööstus) jaoks tööstustransmissiooniõli Eco Gear, biogaasimootoritele MG 40 Extra Plus ja MG 40 Extra LA, veoautode uutele Euro 4 ja Euro 5 mootoritele Extra Truck 1040 LE jne.
Masu kärbib Eesti õlimüüki tänavu 30%
Suija möönab, et praegu on raske rääkida kõige kiirema kasvuga turgudest, pigem siis juba sellest, kus on langus väiksem. Ajal, kui kogu Saksamaa määrdemajandus on aasta esimese viie kuuga kukkunud 34 protsenti mullu sama perioodiga võrreldes, on hea näitaja seegi, et Addinol on Saksamaal selle ajaga kaotanud müügis kõigest 17 protsenti. Sama palju on kahanenud 80 riiki oma kaupa müüva emaettevõtte ekspordimaht.
“Ida-Euroopa olukord nii roosiline ei ole, meie langused on suuremad, keskmiselt 30 protsenti,” nendib Suija. “Kõige suurema tagasilöögi põhjustaja meie turgudel on ehitussektor, mis viimastel aastatel müüke jõudsalt kergitas. Olukorda muudab raskemaks ka Venemaa ja Valgevene rubla ja Ukraina grivna väärtuse langus. Meie tütarfirmad Venemaal ja Ukrainas rabelevad kõvasti, et aastat mitte miinusega lõpetada.”
Eestis ollakse praegu eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes üsna suures languses ja Suija ütleb, et reaalne on aasta lõpetada miinus 30 protsendiga.
Suija elufilosoofia, iseäranis perest, hobidest ja vaba aja veetmisest kõneldes ütleb, et tuleb elada nii, et su saag oleks pidevalt terav.
“Selleks tuleb hoida värske nii keha kui vaim, kumbagi ei tohi jätta unarusse,” ütleb ta. “Sellepärast püüan vabal ajal palju lugeda, hoida maailmas toimuval silm peal, käin teatris, kontserdil, teen sporti – sõidan rattaga, talvel suusatan, käin ka spordiklubis.”
Suija ärinaise kesta sees peitub seiklushimu ja püüd pesuehtsa vabaduse poole. Sellepärast valib ta reisisihtideks eksootilisi ja mitte väga tsiviliseeritud paiku. Ta on käinud näiteks Nepalis, Bhutanis, Peruus, Lõuna-Koreas ja isegi Põhja-Koreas. Ent tunnistab samas, et omamoodi suurt rõõmu võib tunda ka lihtsalt kodus olemisest.
“Meie perel on väga ilus kodu. Lapsed on küll juba suured ja oma elu peal, nii et kodus oleme põhiliselt abikaasaga kahekesi, aga seda toredamad on nädalalõpud, kui ka lapsed ja siiani ainuke lapselaps meile tulevad,” räägib ta. Ja lisab, et elus edukalt hakkama saamiseks on kõige tähtsam leida endas sisemine rahu ja tasakaal, tunda rõõmu igast hetkest, igast inimesest, osata rõõmustada pisiasjade üle.
Saladuseloor varjab õlimaailma uuendusi
“Kusjuures sisemine rahu ei tähenda mitte rahulikkust, vaid vastupidi, sisemine tasakaal annab tohutu energia ja tegutsemistahte,” kergitab Suija saladuseloori oma energilisuse lätetelt.
Juttu lõpetades ei saa ikka üle ega ümber õlidest, millega meie loo peakangelane ju lahutamatult seotud on. Et ootusärevus õhku paisata ja otsad uue loo ootuses lahtiseks jätta, olgu öeldud, et Addinolil on paari aasta pärast välja tulemas uus ja siis juba tõeliselt revolutsiooniline toode, millest Suija aga praegu veel rääkida ei saa. Isegi valdkonda ei tohi ta nimetada. Aga ta kinnitab, et katsetused käivad, vahetulemused olla positiivsed, uus toode peaks valmis saama paari aasta pärast.
