Kolmapäeval, 9. septembril (09.09.09) kell 11.00 avab Addinol Tartus Ülenurme tehnopargis ametlikult oma Ida-Euroopa keskuse. Uuest keskusest juhitakse Addinoli määrdeõlide müüke kõikidele Ida-Euroopa turgudele. Maja ehitus läks maksma ca 13 miljonit krooni ning selle projekteerimisel ja ehitusel on järgitud eelkõige keskkonna- ja energiasäästlikke vahendeid ja mõtteviisi.
Addinol Lube Oil GmbH tegevjuhi ja ühe omaniku Georg Wildeggeri sõnul on Addinol ettevõte, kes investeerib palju just tootearendusse ja on tuntud oma innovaatiliste toodete ning arengu poolest ning Tartusse loodud Ida-Euroopa keskus on kindlasti Addinoli eduka tuleviku nurgakivi.
Addinoli Ida- Euroopa keskus on moodne kombineeritud büroo- ja laohoone, kus on 500 m2 büroopinda ja ca 1000 m2 laopinda koos muude ruumidega. Tegemist pole tavalise, järjekordse büroohoonega, vaid läbimõeldud “rohelise majaga”. Keskuse ehitamine pole Addinolile niivõrd kasumlik projekt, kuivõrd investeering tulevikku ja keskonnasäästlikusse. Hoone on väga läbimõeldud ja omab ranget kontseptsiooni, mistõttu on majal ka üheksa olulist ning suurt keskkonnasäästlikku vahendit.
Esiteks on hoonel spetsiaalsed maa sisse paigaldatud õlipüüdurid, et õnnetuse korral ei satuks õli ei maapinda ega kanalisatsiooni, vaid ettenähtud õlikogumise mahutitesse. Samuti on sinna kokku suunatud kõik pesuruumide veed ja avariitrappide trassid ning lisaks korjatakse ka garaaziuste ees olevate alade sadevesi.
Teiseks on ka maja kütmisel järgitud eesmärki, et väiksem energiakulu maksimaalse soojusehulga saamiseks. Selleks kasutatakse maakütet, kus maasoojuspump võtab enamuse vajaminevast küttest päikesest, mis on maa sisse akumuleerunud ning lisaks on paigaldatud ka hoonesisene vesipõrandaküte.
Kvaliteetne hoone eeldab korralikku ventilatsiooni, kuid kuna ventilatsioon iseenesest on üks suuremaid energia „raiskajaid“, siis, kolmandaks, on majale paigaldatud soojusvahetiga ja paindlikult juhitav ventilatsioonisüsteem. See tähendab seda, et näiteks nõupidamisteruumi ventilatsioon ei ole pidevalt sisselülitatud koos ülejäänud süsteemiga, vaid eraldi juhitav vastavalt vajadusele, et vältida sooja mõtetut välja pumpamist.
Neljandaks on ettevõte vähendanud ka kulutusi hoone elektritarbimisele sellevõrra, et selle kõige suurem ruum ehk ligi 1000 m2 ladu on varustatud katusakendega, et vältida valgel ajal elektrivalgustuse kasutamist. Lisa päikesevalgus tuleb ka lao välisustel olevatest akendest.
Viiendaks tuleb märkimisväärne elektrienergia säästmine ka hoone välisfassaadile logo-valguskasti ehitamine LED valgustusega ja selle varustamine eraldi tuulegeneraatoriga, ikka eesmärgil kasutada selle valgustamisel taastuvat rohelist energiat.
Ka maja asend ja akende ning sirmide projekteerimisel on arvestatud suvise „kõrge“ ja talvise „madala“ päiksega, et, kuuendaks, vähendada suvise jahutamise ja talvise kütmisega seotud energiakulusid.
Seitsmendaks, konteinerite pesemiseks ei hoita valmiskuumutatult suurt kogust tulist vett, vaid toodetakse tuline vesi pesuri veeettevalmistussõlmes otse tarbimiskohas ja hetkel.
Kaheksandaks vahendiks on serverite jahutamisel saadud soojuse kasutamine laoruumi kütteks.
Viimane ja üheksas oluline keskkonnasäästlik vahend on peaukse kohale paigaldatud soojuspumba küttekeha, et soojendada ukse kaudu sisenevat välisõhku ja vältida energiakadu läbi ukseava.
Hoone ehitaja on Levi Ehitus OÜ ja projekteerinud ning vastutav arhitekt on Anne Valing NOVEL arhitektuuribüroost.
