Anna Murashina
ADDINOL Lube Oil OÜ tehnikadirektor
Õli oskab tõepoolest rääkida, kui osata seda “keelt”. Õlilaboris analüüsitakse igat määrdeaine proovi individuaalselt ning silmitsi seistakse kümnete analüüsiväärtustega. See on keeruline ja vastutusrikas töö, mis nõuab tohutut kogemuste varamut, erialaseid teadmisi ning terviklikku mõtlemist. Korrapärased määrdeaine analüüsid on investeering tulevikku.
Analüüsid peavad peegeldama õli ja masina tegelikku seisundit. Lisaks sellele, et analüüsid võimaldavad õli vahetada seisundist lähtuvalt, aitavad trendianalüüside käigus tuvastatud muutused avastada varakult kahjustusi või leida ebahariliku kulumisprotsessi põhjused.
Proovid tuleb õigesti võtta
Spetsiaalsete analüüsikomplektidega saab puhtalt, kiiresti ja lihtsalt võtta õliproove, neid dokumenteerida ja sõltumatusse õlilaborisse saata. Kuidas ja kust peab proovi võtma, on soovitatav uurida õlilaborist, kuhu analüüsi saadate.
Väärtuslik info on kulda väärt
Mida rohkem infot masina, selle keskkonna ja kasutatava õli kohta on õlianalüüsi hindamise jaoks teada, seda täpsem on diagnoos. Korralikult täidetud proovi saateleht, mis sisaldab kõiki vajalikke andmeid, on kulda väärt! Pealegi peaks kord juba masinast pärinevale proovile antud nimetust kasutama ka järgnevate analüüside puhul. Ainult nii on võimalik kajastada õlis toimuvaid arenguid.
Õlianalüüsi hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid mõjutegureid. Seejuures mängivad tähtsat rolli nii määrdeaine tüüp, kasutusvälp, ekspluatatsioonitingimused kui ka masina või määritavate masinaosade hooldus, remont ja tüüpilised konstruktsioonilised iseärasused.
Analüüsi põhjus – kas regulaarne kontroll või probleem?
Esmalt on oluline välja selgitada õlianalüüsi tegemise põhjus, millele edaspidi erilist tähelepanu pöörata. Enamikel juhtudel saadetakse proov regulaarseks kontrollimiseks, et jälgida õlis toimuvaid muutusi. Klient soovib teada saada, kas õli võib edasi kasutada ja kas kulumine või mustus viitavad mingile probleemile. Kontrollitakse, kas on toimunud ootamatuid muutusi või kas proovi analüüsitulemused on ootuspärased.
Kuid levinud analüüsi põhjuseks on ka probleemist tingitud kontroll. Kliendile on hakanud määrdeaine kasutamisel midagi ebaharilikku silma või ta soovib midagi kindlat küsida. Nt mis põhjusel on määrdeaine hägustunud või mõnel muul viisil oma välimuselt muutunud? Miks õli vahutab? Miks on filtrite tööiga tunduvalt lühem? Kas teeninduses on õli ikka tõepoolest ära vahetatud? On üldse kasutusel õige õli? Millest on tingitud kahjustused või kas mingi kahjustus annab endast märku? Sageli vajatakse ka analüüse värske õli, õlivahetuse või käikulaskmise kontrollimiseks.
Värske õli analüüsitulemuste ja õlis toimunud muutuste võrdlus
Iga proovi puhul vaadeldakse värskele õlile iseloomulikke näitajaid. Lisaks manuste elementidele pööratakse mõnes laboris erilist tähelepanu infrapunaindeksile ja infrapunaspektrile ning viskoossusele. Selleks kasutatakse värske õli võrdlusandmed, mis peaksid igas sõltumatus labori andmebaasis olema. Kui seadmesse on kallatud vale õli, tuleb see just nende analüüside põhjal ilmsiks.
Piirmäärad ja hoiatusväärtused
Kulumise ja saasteainete piirmäärade defineerimine on kasutatud määrdeainete analüüsitulemuste hindamisel suurim väljakutse. Vaid vähestel juhtudel annavad masina- või määrdeainetootjad või nende ühingud ette üldkehtivad piirmäärad. Milline väärtus on aga liiga kõrge või hoopis ebaootuspäraselt madal? Milline väärtus on veel mõnda aega lubatav ja kust maalt on see juba kriitiline? Mida rohkem erineval ajal mõõdetud analüüsitulemusi on mingi masina- või mootoritüübi kohta olemas, seda paremini on ka võimalik määrata kasutusvälbapõhised piirmäärad.
Hindamine – vaatluse all kolm aspekti
Kui insener on võrrelnud kõiki üksikväärtusi piirmääradega, koostab ta kommentaari, mis on arusaadav ka mitteasjatundjatele. Seejuures hinnatakse kokkuvõtlikult kolme aspekti: kulumist, saasteaineid ja õli seisundit.
1. Kulumine
Suurenenud kulumisnäit või selged kõrvalekalded proovide analüüsitulemustes viitavad varakult kulumisele ning masinaosade tööea lühenemisele või suisa arenevale kahjustusele.
2. Saasteained
Saasteained mõjutavad määrdeaine kasutusiga ja masinaosade kulumist. Saasteainete hoiatusväärtused kehtivad sõltumata tööeast, õlitüübist või õli kogusest. Määrdeaine analüüs peab saaste varakult tuvastama ja seda kommenteerima. Sageli aitabki negatiivseid tagajärgi vältida üksnes õigeaegne õli- või filtrivahetus või paremad õlihooldusmeetmed. Kõige levinumad saasteained on vesi ja tolm. Kuid rikete põhjuseks on sageli ka tootmisprotsessi jääkained, vormiõlid, montaažil kasutatavad abiained või võõrad määrdeained.
3. Õli seisund
Õli seisund informeerib sellest, kas ja kui kaua võib õli veel kasutada. Igal kasutusjuhul on oma vananemise stsenaarium.
* Mootoriõlid vananevad kõrgema õlitemperatuuri ning tahmaga ja väävlit sisaldava kütusega saastumise tõttu teisiti kui transmissiooniõlid, tsirkulatsiooniõlid või hüdrosüsteemide töövedelikud.
* Mineraalõlid, biolagunevad ja sünteetilised õlid vananevad samuti kõik erineva mustri järgi.
* Pidevalt töötades vananeb õli teisti kui stop-and-go töörežiimil.
*Samasuguse konstruktsiooniga kuid erinevates ekspluatatsioonitingimustes töötavates seadmetes vananevad õlid samuti erinevalt.
* Seadmete ja õlide hooldus mõjutab samuti suuresti seda, kuidas õli vananeb.
Õli seisundi hindamisel vaadeldakse lisaks muutustele manuseelementides iseäranis viskoossuse, oksüdatsiooni, nitreerumise, sulfaatumise näitajaid ning sageli ka happe- (AN, NZ) ja leelisarvu (BN). TAN, TBN, NZ võidakse mõõta ka lisatasu eest.
