Aleksander Koorits
ADDINOL Lube Oil OÜ jaemüügijuht
Vedelkütuse pideva hinnatõusu tõttu pöördub üha enam autoomanikke ka Eestis firmadesse, kus paigaldatakse bensiini- või diiselmootoriga autodele gaasiseadmeid. Sellele aitab kaasa ka gaasitanklate võrgustiku kasv üle Eesti. Gaasiautode arv jääb küll võrreldes teiste maadega suhteliselt väikseks, kuid siiski on näha kasvutrendi. Kui veel 2010. aasta lõpus oli Eestis 2300 gaasiautot, siis 2013. aasta septembris oli see number juba 3600.
Lisaks kütuse kokkuhoiule peetakse LPG-d (Liquefied Petroleum Gas) ehk vedelgaasi üheks keskkonnasõbralikumaks kütuseks, kuna põlemisel tekib võrreldes bensiiniga oluliselt vähem heitgaase. Gaasitanklate omanik Alexela Oil on lubanud, et sama raha eest, millega ostaksid bensiini, jõuaksid LPG autogaasiga sõites kuni poole kaugemale. Tõesti, erinevate arvutuste põhjal tähendab vedelgaasiga sõitvate autode kasutuselevõtmine korralikku säästu kütusekuludelt. Aga kui palju tegelikult?
Tänavu suvel viis Alexela läbi eksperimendi, millega sooviti teada saada, kui suure võidu toob gaasikütuse kasutamine võrreldes teiste kütuseliikidega.
Kolm autot – gaasiauto, diiselauto ja bensiiniauto – tegid Eestile tiiru peale, läbides nelja päevaga 1038 kilomeetrit. Käidi ära nii Tallinnas, Narvas, Tartus, Pärnus, saartel kui Haapsalus. Võrreldi omavahel reisi vältel tehtavaid kulutusi bensiini, diiselkütuse ja LPG kasutamise puhul. Katses osales kolm sarnast Toyota Avensist, kus igas autos oli kaks reisijat. Liiguti samal trajektooril, prooviti palju erinevaid tanklaid ning jälgiti, et kõigi kolme auto sõidukiirus oleks pidevalt sarnane.
Eksperimendi järel selgus, et kõige soodsam on Eestis reisida gaasiautoga, mis kulutab 1000 kilomeetri peale umbes 60 euro eest kütust. Teisele kohale tuli diiselmootoriga auto, mis kulutas distantsil 11% suurema summa eest kütust. Kõige kallimaks osutus bensiinimootoriga auto, millega kulus sõiduks 90 eurot ehk 32% rohkem raha kui gaasil sõitva autoga.
Gaasiga sõitev auto vajab spetsiaalset mootoriõli
Sõidukite üleviimisel vedelkütuselt gaasile või süsteemile, kus mootor töötab vaheldumisi bensiini ja gaasiga, muutuvad ka määrdeõli ekspluatatsioonitingimused.
Erinevalt vedelkütusel töötavate mootorite määrdeainetest peab gaasimootoriõlidel olema suurem termooksüdatsioonikindlus, kuna nad töötavad kõrgemate temperatuuride juures. Teisisõnu peab õli hästi taluma gaasiga töötamisel esinevaid kõrgemaid põlemistemperatuure ning kaitsma sadestiste ja kulumise eest.
Määrdeõli suurem termooksüdatsioonikindlus takistab viskoossuse enneaegset suurenemist ja õli koksistumist. Eriti tähtis on, et mootoriõli sulfaattuha sisaldus ei ületaks 1,0 kaalu%, sest muidu tekiks mootoris hõõgsüüte oht.
Soovitatav on sellisel juhul kasutada täissünteetilist mootoriõli. ADDINOLi tootevalikust sobib näiteks ideaalselt kasutamiseks Low SAPS mootoriõli Giga Light MV 0530 LL. See hõõrdumist vähendav uue põlvkonna mootoriõli täidab optimaalselt kõiki nõudeid tööks sõidukites, milles kasutatakse kütusena LPG-d, CNG-d või bensiini ja diislit.
| Kütus | Distants (km) | Rahaline kulu (eur) |
| Bensiin | 1038 | 90,24 |
| Diisel | 1038 | 70,26 |
| LPG | 1038 | 61,64 |
Allikas: Alexela Oil
LPG-ga oli eksperimendi baasil bensiiniga võrreldes kokkuhoid 32% ja võrreldes diisliga 11%.
