Anna Murašina
ADDINOL Lube Oil OÜ tehnikadirektor
Kui tihti tuleks vahetada õli mobiilse tehnika hüdrosüsteemis? Kuidas arvutada õigesti hüdrosüsteemi töövedeliku vahetusvälpasid? Kas tasub pimesi usaldada tootjatehase soovitusi? Ma arvan, et need ja muud sarnased küsimused tekivad enamikul inimestel, kes suhtuvad vastutustundega kümneid või ka sadu tuhandeid eurosid maksvate masinate hooldusesse. Ainuõiget vastust anda on võimatu, sest antud juhul on vaja läheneda individuaalselt.
Praktika näitab, et hüdrosüsteemi töövedeliku optimaalne tööiga sõltub paljudest erinevatest teguritest.
Tehnika ekspluatatsioonitingimused
Tootjatehase soovitatud õlivahetusvälpade aluseks on keskmised väärtused, mis põhinevad seadmete ekspluatatsiooni tavatingimustel. Sellised rasked ekspluatatsioonitingimused nagu näiteks kõrge tolmutase ja kõrged töötemperatuurid vähendavad tihti tavalise määrdeaine tööiga kaks korda. Kui aga määrdeainete tehniline spetsialist on arvestanud ekspluatatsiooni eripärasustega ja pakkunud välja erivedeliku, siis on tootjatehase ettenähtud õlivahetusvälpasid võimalik säilitada ning isegi ületada.
Tehnika vanus ja selle seisund
Kui seadmeid on ekspluateeritud tuhandeid tunde, siis selleks, et saada aimu tehnika seisundist, on soovitatav läbi viia selle diagnostika ning arutada teeninduspersonaliga kõige sagedamini esinevaid probleeme. Pole ülearune ka teha kasutuses oleva õli analüüs laboris, mis tegeleb määrdeainete kontrolliga. Lisaks õli seisukorrale annab see ka ülevaate masina seisukorrast. Kõik need meetmed võimaldavad järeldada, missugused on konkreetse tehnika maksimaalsed õlivahetusvälbad.
Määrdeaine kvaliteet
Õli kvaliteet võib otseselt pikendada mitte ainult hüdrosüsteemi tööiga, vaid ka õlivahetusvälpa. Hüdrosüsteemi töövedeliku tööiga sõltub suuresti selle oksüdeerimiskindlusest soojuse mõjul ning kokkupuutel õhuhapniku, vee ja mõnede katalüsaatoritena toimivate metallidega. Seega, valides hüdroõli, on vaja pöörata tähelepanu sellistele näitajatele nagu õhu eraldamisvõime ja desemulgeerimisvõime ning vahutavus.
Parema õhu eraldamisvõimega ja desemulgeerimisvõimega (mõõdetakse minutites) õlid on oksüdatsiooni- ja vananemisprotsessidele vähem vastuvõtlikumad. Lisaks võib kehv õhu eraldumine põhjustada kavitatsiooni. Kavitatsioon on väikeste ja peaaegu tühjade õõnsuste moodustumine vedelikus. Need õõnsused paisuvad suuremaks ning siis lõhkevad kiiresti, tekitades järsu müra. Kavitatsioon on eriti ohtlik hüdrosüsteemi pumpadele ja ventiilidele, kuna õhu kavitatsioonimullide lagunemisel moodustuvad kõrge temperatuuriga kohad ja tekivad lööklained. Lööklained põhjustavad müra ja tekitavad metalli kahjustusi, mis lühendavad oluliselt pumba ja muude hüdrosüsteemi detailide tööiga.
Vahutavus on tihedalt seotud õhu eraldamisvõimega (vaht moodustub kui õli pinnale kerkivad väiksed õhumullid, mis ei lõhke). Vahutavust, nagu ka õhu eraldamisvõimet, ei saa manustega parandada. Vahutavus sõltub baasõli puhtusest.
Juhindudes nendest soovitustest, saate kindlaks määrata optimaalse õlivahetusvälba ja pikendada tunduvalt seadmete tööiga.
