Tervet maailma määrdeainetega varustava ADDINOLi juht ja omanik Georg Wildegger hindab Eesti ärikeskkonda suurepäraseks ning lausub, et Eesti peab jääma truuks eeskujulikule rahandusele.
Hiljuti rääkis Briti ajakirja The Economist peatoimetaja John Micklethwait Eesti ajalehele Postimees, et iga plaan, mida majanduse taastamiseks suudetakse praegu vanas Euroopas välja mõelda, nõuab enam liberaalsemaks muutumist ehk enam Eesti-sarnaseks muutumist. Järgneb eksklusiivne intervjuu Georg Wildeggeriga, mis ilmub Äripäeva Tööstuse augustikuu ajakirjas.
Mõnikord lõppevat nende toimetuses arutelud nendinguga: „See peab töötama, sest Eestis nad ju teevad seda,” või veel: „Mis mõttes võimatu, kui eestlased sellega hakkama on saanud?”
Kas Teie kui vana Euroopa ühe suurima riigi elanikuna olete selle väitega nõus?
Ma olen The Economisti peatoimetaja teesiga täiesti nõus. Olles viimase 20 aasta jooksul külastanud kaks korda aastas meie tütarfirmat Eestis, arvan olevat mõistnud järgmist.
Olenemata sellest, milline partei on Eestis viimase kahe kümnendi jooksul võimul olnud, on alati valitsenud üldine üksmeel, et riigi rahanduspoliitika peab lähtuma põhimõttest mitte koormata järgmisi põlvkondi võlgadega. Hea sotsiaalpoliitika aluseks on innovatsioonile ja kasvule orienteeritud majanduspoliitika. Hea majanduspoliitika aluseks on aga kokkuhoidlik rahanduspoliitika, mis tuleb välja selle rahaga, mille riik on maksudena kogunud. Ma soovin, et see arusaam oleks minu kodumaa ja Lõuna-Euroopa poliitikute seas oluliselt laiemalt levinud. Ma imestasin väga, kuidas eestlastel õnnestus 2008/2009. aasta majanduskriisi ajal vältida riigi lõhki laenamist, kuna praktikas tähendas see ju paljudele eestlastele tohutu suuri ohvreid. Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest tuli Eesti kriisist välja ilma endale suurt võlga tekitamata. Sellepärast peab nüüd Eesti maksma riigivõla pealt ka vähem intressi kui nt kreeklased, itaallased, hispaanlased või prantslased. Kokkuhoitud raha saab kasutada nt sotsiaaltoetusteks või investeerida haridusse, mis teistes Euroopa riikides ei ole enam suure võlakoorma tõttu võimalik. Seetõttu loodan ma, et võimalikult paljud Euroopa poliitikud juhinduvad sellest positiivsest Eesti näitest.
Mida Te arvate Eesti majandusest ja arengust võrreldes suurriigi Saksamaaga ja Euroopa Liiduga?
Minu teada on õnnestunud Eestis üles ehitada eeskujulik e-riik. Minu kodumaal Saksamaal moodustab maksutulu umbes 23% rahvuslikust kogutoodangust, kuid meie maksusüsteem on uskumatult keeruline. Ükski inimene ei saa sellest enam aru. Nii palju kui ma tean, on Eesti maksutulu võrreldes rahvusliku kogutoodanguga sama suur kui Saksamaal, kuid see saavutatakse ühe maailma lihtsaima maksusüsteemi abil. Minu arvates on see eeskujulik ja kahjuks teatakse sellest nn vanas Euroopas liiga vähe. Eestil õnnestus rahandus- ja majanduskriisist kokkuhoidlikkusega, töökusega ja oma kodanike heaolu ohvriks tuues suhteliselt kiiresti üle saada ja nüüd kogeb Eesti Euroopa Liidus suurt majanduskasvu. Meie tütarfirma ADDINOL Lube Oil OÜ Tallinna ja Tartu töötajad on uhked oma kodumaa arengu üle.
Mida räägitakse Saksamaal Eesti majandusest ja käekäigust?
Kahjuks liiga vähe. Osaliselt on asi kindlasti selles, et Eesti kuulub Euroopa Liidu väikseimate liikmesriikide hulka. Kohati on jäänud mulle ka mulje, et paljude võtmepoliitikute maailmapilti ei mahu see, et Eesti meetod olla tagasihoidlike finantsidega majanduslikult edukas on siiski võimalik. Mida enam see edukas Eesti meetod vanas Euroopas tuntust kogub, seda parem.
Kuidas suhtute sellesse, mis praegu Euroopa majanduses toimub? Seoses Kreekaga jne?
Euroopa Liidu asutajate Konrad Adenaueri ja Charles de Gaulle’i algne rahusobitamise idee oli suurepärane. Viimastel aastakümnetel on see idee aga arenenud täiesti teises suunas. Mulle on jäänud mulje, et paljud Euroopa riigid näevad Euroopa Liidu mõtet üksnes selles, kuidas võimalikult väikse omapoolse panusega, et mitte öelda ilma omapoolse panuseta, saada Brüsselist võimalikult palju raha. Selle kõrval on täiesti ära unustatud, et iga riik saab tulevikus elada hästi ja pakkuda oma kodanikele sotsiaalset kindlust vaid siis, kui riigi majandus on ülemaailmselt konkurentsivõimeline. Paljud Lõuna-Euroopa riigid, nagu nt Kreeka, on viimased 10 kuni 15 aastat elanud ilmselgelt üle oma võimete ja peavad nüüd leppima tagajärgedega. Mis puutub Kreekasse, siis ütlen otse, mida varem see riik eurotsoonist lahkub, seda parem kõigile. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus.
Mis toimub praegu nafta- ja kütusehindadega? Kuidas see mõjutab määrdeõlide turgu?
Me peame kõik harjuma sellega, et energiahinnad arenevad pikas perspektiivis vaadatuna ainult ühes suunas – nimelt jätkavad tõusmist. Peale nafta hinna on loomulikult tähtis ka see, millises suunas areneb euro kurss USA dollari suhtes. Euro langemine kursilt ca 1,45 USA dollarit = 1 euro praegusele kursile ca 1,24 USA dollarit = 1 euro tähendas meie ettevõttele drastilist toorainehindade tõusu. Oletus, et toorainehindade tõus jätkub, on meie ettevõtte strateegia põhieeldus. Seetõttu arendame jooksvalt uusi tooteid nii mootorsõidukitega tegelevatele ettevõtetele kui ka tööstusettevõtetele, kes eelistavad majanduslikult tasuvaid määrdeõlisid. Meie innovaatiliste määrdeainetega on nt väiksema hõõrdumise või kulumise tõttu võimalik tunduvalt vähendada hooldus- ja energiakulusid. Meie eesmärk on tõusta oma innovaatiliste toodetega tehnoloogilise arengu tippu. Tahame sellega kaasa aidata oma klientide edule.
Te tegelete ettevõtlusega ka Aasias. Millised on Teie emotsioonid seoses Aasia riikidega ja majandusega? Millised muutused ja trendid on sealt tulemas, mis eurooplasi mõjutavad?
Esimesed riigid, kuhu ADDINOL 1992. aastal pärast Saksamaa taasühinemist oma toodangut eksportis, olid Eesti ja Taiwan. Hiina on meile tähtsuselt teine eksportmaa. Tänu innovaatilistele määrdeainetele, mida arendame koostöös Saksa masina-, mootori- ja autotootjatega, õnnestub ADDINOLil üha rohkem turustada oma tooteid Aasias, kuhu neid masinaid muu hulgas eksporditakse. Meeldigu see lääne inimestele või mitte, me peame kõik leppima sellega, et järgnevatel aastatel mõjutab Aasia maailma rohkem, kui lääneriigid seda ette kujutada oskavad. Olen viimase kümne aasta jooksul käinud igal aastal vähemalt kaks korda Hiinas ja mujal Aasias. Muutused toimuvad nendes riikides uskumatu kiirusega, mida paljud eurooplased ei suuda endale ettegi kujutada. Me saame tulevikus edukad olla ja jõukust kasvatada ainult siis, kui meie tooted on vähemalt selle võrra paremad, mil määral on Euroopa toodang Aasia omast kallim. Kui meil ei õnnestu edumaad hoida, hakkavad Aasia riigid meile paljudes maailma piirkondades konkurentsi pakkuma ja meid rahvusvaheliselt turult välja tõrjuma. Kuna ADDINOLi käive on innovaatiliste toodete abil kasvanud viimase viie kuni kuue aastaga kahekordseks, ei karda ma ADDINOLi tuleviku pärast. Meie tootearendusosakond töötab kogu aeg intensiivselt selle nimel, et muuta meie tooted veelgi tõhusamaks ja paremaks. Ma olen kindel, et ADDINOL teenib viie kuni kümne aasta pärast väga konkurentsitihedal Aasia turul oluliselt suurema osa oma käibest kui praegu, olgugi et meie käive on viimase viie aasta jooksul Aasias juba enam kui kahekordistunud.
On Teil mõningaid soovitusi eestlastele?
Ma soovin, et Eestis säiliks üksmeel jätkata tuleviku kujundamisel konservatiivset rahanduspoliitikat. Ma loodan väga, et eestlased lükkavad tagasi Lõuna-Euroopa ja ka Saksa poliitikute erinevad katsed kujundada tulevikku võimalikult kõrgete maksude ja keeruliste maksusüsteemidega ning suurte võlgadega järgmise põlvkonna arvelt.
