Õlivahetust vajavad ka sõidukid, millega tehakse pidevalt lühikesi otsi ja sõidetakse aastas vähe.
Lühisõitudel võib mootoriõli saastuda kütusega ja kondensatsiooniveega ning muutuda seetõttu ohtlikult vedelaks. See mõjutab aga oluliselt õli määrimisvõimet ja võib kaasa tuua kuluka mootoririkke.
Pärast külmkäivitust settib kütus külmadele silindriseintele ja jõuab kolvirõngaste kõrvalt mootoriõlisse. Ka kondensatsioonivesi, mis võib nt äärmusliku temperatuuride erinevuse tõttu tekkida klapikambrikaanele, tungib mootoriõlisse.
„Kütuse ja kondensatsioonivee jäägid saavad aurustuda, kui õlil on võimalik pikema aja jooksul saavutada ja säilitada normaalne töötemperatuur,“ selgitab Addinol Lube Oil OÜ müügijuht Kaido Kööp.
Kui aga läbitakse ainult lühikesi vahemaid, ei saavuta õli piisavat temperatuuri ning kütus ja kondensatsioonivesi jäävad sinna pidama.
„Selle tagajärjeks on mootoriõli kulumis- ja korrosioonikaitse halvenemine ning viskoossuse vähenemine. Pealegi moonutab kütuse ja vee saaste vardaga kontrollitava õlitaseme näitu: tegelik õlikulu ja -tase pole enam näha,“ räägib Kööp.
Ka mootori käivitamisel ja sellele järgneval soojenemisel talvetingimustes toimub karteris kirjeldatud protsess. Nii võibki talvel täheldada, et pärast korduvaid lühisõite oleks nagu õli karterisse lisandunud, kuna nähtavat kulu ei ole. Tegelikult on mootoriõli ohtlikult lahjenenud kütusega ja kondensatsiooniveega.
Kui talvel kasutatakse autot peamiselt lühisõitudeks, hoidmata mootorit pikema aja jooksul ettenähtud töötemperatuuridel ja lastes sel iga kolme- kuni neljakilomeetrise läbisõidu järel maha jahtuda, võib sellise „säästuefekti“ tekkes kindel olla.
Kööbi sõnul on ohus ka tahmafiltriga diiselmootorid. Ummistumise vältimiseks toimub teatud ajavahemike tagant tahmafiltrite automaatne puhtakspõletamine. Seda protsessi juhib mootori juhtsüsteem, mis muudab sissepritsehetke ajastust ja tõstab seeläbi heitgaaside temperatuuri kuni 600 °C-ni. Kui aga põletamiseks vajalikku temperatuuri ei saavutata, tahmafiltri puhastamist ei toimu. Pealegi ei põle täiendavalt sissepritsitud kütus täielikult ära ja võib seetõttu sattuda mootoriõlisse.
Autotootjad nõuavad sellistes raskendatud ekspluatatsioonitingimustes õlivahetusvälpade lühendamist. Igasuguste riskide vältimiseks tuleb just vähe sõitvatel sõidukitel kontrollida regulaarselt õlitaset ja vahetada kindlasti mootoriõli kord aastas.
„Riskiklassi kuuluvad eelkõige taksod ja autod, millega sõidetakse paar kilomeetrit poodi ja tagasi ega võeta pikema aja (näiteks kuu) jooksul ette vähemalt 50-kilomeetrist sõitu,“ võtab Kööp teema kokku.
Vaata paar korda kuus kapoti alla
„Autoomanikke on erinevaid, kuid õlivahetuse puhul jälgitakse üldiselt pigem kilometraaži kui ajalist perioodi,“ nendib Kostiveres asuva Arupo autoremonditöökoja juhataja Rain Aava. „Üldjuhul tullakse hooldusesse, kui autol läheb õlituluke armatuuril põlema. Sellist tava, et tulla aastas korra oma sõidukit kontrollima ja hooldama, kahjuks ei ole.“
Uuemate autode Longlife-õlivahetusvälbad on 30 000 km, mis on paljude autoomanike jaoks mitme aasta sõidud. Siis arvataksegi, et ei pea vahepeal õlivahetust või muud hooldust tegema. „Autotootjad (müüjad) ei räägi aga sellest, millistel tingimustel see 30 000 km peab olema sõidetud: puhastel ja siledatel teedel, kvaliteetse puhta kütusega jne,“ lisab Aava.
Eesti kliimat, teeolusid jm silmas pidades peaks üldiselt ikka korra aastas spetsialistil laskma läbisõidetud kilomeetrite hulgast hoolimata auto üle vaadata ja vahetama ka õli. Palju saab ka autoomanik ise ära teha. Paljud kontrollivad regulaarselt õlitaset ja ka vahetavad seda, eks oskamine on kõik tahtmise taga.
„Üldiselt peaks iga autoomanik ise paar korda kuus oma auto kapoti alla vaatama ja lihtsamaid muutusi nägema. See peaks muutuma harjumuseks,“ kinnitab Aava.
Meie kliimas vaheta mootoriõli vähemalt kord aastas
„Kahjuks ei käitu kõik inimesed oma sõidukitega nii eeskujulikult kui peaksid. See tekitab töökodadele tihti rohkem tööd ja inimestes pettumust sõiduki kvaliteedis,“ ütleb Metro Auto OÜ järelteeninduse juht Meelis Raudleht.
Autotootjad on üritanud inimeste jaoks elu lihtsamaks teha ja paigaldanud sõidukitele mitmesuguseid hooldusaega meeldetuletavaid lisasid. Neist osa kalkuleerib läbisõitu, kuid rohkem on hakanud levima seadmed, mis mõõdavad viimasest hooldusest möödunud aega. Osad seadmetest kalkuleerivad juba ka vastavalt kasutusharjumustele muutuvat õli kvaliteeti.
Meeldetuletavatest abinõudest hoolimata juhtub töökotta aastas ikka mitmeid sõidukeid, mis saabuvad siis, kui mootoriõli tase on nii madal, et mootoris pole enam õli rõhku ja sellele viitav hoiatustuli on süttinud. Enamik inimesi lähtub elektroonilistest abimeestest ja on unarusse jätnud õlivardalt taseme mõõtmise.
„Oleme oma klientidele pidanud tihti selgitama, et tegu on siiski informatiivse näidiku, mitte mõõdikuga,“ kommenteerib Raudleht. „Kindlasti tuleks meie kliimas vahetada sõidukitel mootoriõli vähemalt kord aastas ja lühikeste sõitude puhul kasutada hooldusvälba arvestamisel tehase poolt antud normaaltingimuste asemel raskendatud tingimusi.“
Kuidas ise õlitaset kontrollida
Kaido Kööp
Esmalt lülita automootor välja ja lase sel mõned minutid seista. Jälgi, et auto seisaks sirgel horisontaalsel pinnal, mitte kaldu.
Mõõtmiseks kasutatakse mootori küljes asetsevat õlivarrast. Õlinivoo peab olema alumise ja ülemise piiri vahel (osadel varrastel on ka märgitud nivoo sooja ja külma mootori korral).
Lisaks mõõtevardale on paljudel uuematel autodel liigmadala nivoo hoiatustuli. Varda väljatõmbamisel ei õnnestu õlinivood kohe mõõta, sest varras on üleni õline ja vajab puhastamist. Teise mõõtmisega peaks aga juba igati selge olema, kas ja kui palju on vaja õli lisada.
Kui tase on alumise märgi lähedal või alla selle, siis on kindlasti vaja õli juurde lisada. Peale valada on soovitatav umbes poole liitri kaupa ja seejärel (mõne minuti möödudes) uuesti nivood kontrollida.
Tuleb jälgida, et õlinivoo ei ületaks ülemist piiri, kuna siis hakkab õli läbi karterituulutuse mittesoovitavatesse kohtadesse sattuma. Samuti kipub õli siis vahtu minema, mis suurendab järsult selle kulu.
Kui õli on alla miinimumi, siis ei saa õlivõttur seda karterist kätte ja mootor jääb määrimata.
Kontrolli kindlasti taset enne pikemat sõitu ja korra umbes 1000 km jooksul. Kui selgub, et mootor võtab rohkem õli, siis kontrolli sagedamini.
Autodel, millel õlimõõtevarrast enam pole, tuleb jälgida ja usaldada andureid, mis annavad märku, kui õli on tarvis peale valada või vahetada.
